Munade kasulikkusest


A-vitamiin

A-vitamiin tagab tugevad luud, hea vere, terava silmanägemise ning aitab keha tugevdada ja korras hoida.



B-vitamiin

B-vitamiini on 17 liiki, mis tagavad terved närvid, naha, juuksed, maksa, lihastoonuse ja veresoonkonna toimimise ning kaitsevad vaimsete häirete, depressiooni ja ärevuse eest.





D-vitamiin

D-vitamiini saadakse muu hulgas päiksekiirgusest, kuid kui olete alailma varjus või on talv, tuleb lisakogus toidus kasuks.



E-vitamiin

E-Vitamiin on võimas antioksüdant ning oluline hea vereringe saavutamiseks ning kudede ja haavade parandamiseks.





K-vitamiin

K-vitamiini peamised ülesanded on seotud vere hüübimisega ja luude kasvu stimuleerimisega.



Foolhape

Foolhape on kasulik punastele verelibledele ja rakkude jagunemisele. Foolhape on eriti tähtis raseduse ja rinnaga toitmise ajal.



Luteiin

Viimastel aastatel on mune palju uuritud ja on selgunud, et loodusliku karotenoidi pigmendi luteiini esinemine munades mõjub hästi silmanägemisele. Luteiini tarbimine võib vähendada selliste silmaprobleemide teket nagu vanusest tingitud kollatähni kärbumine ja kae. Luteiinisisaldus munades on kolm korda suurem kui nt spinatis.



Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped

Munad sisaldavad oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid. Need kaks rasvhapet kuuluvad polüküllastumata rasvhapete hulka, s.t on nn hea rasv. Need on olulised optimaalse rasva metabolismi jaoks veres ja võivad takistada arterite kõvastumist erinevalt küllastunud rasvhapetest, mis suurendavad tromboosi ja ateroskleroosi ohtu.





Pantonteenhape

Peamine ülesanne on aidata kaasa toidu muundamisel energiaks. Lisaks mõjub see hästi närvisüsteemile ja hormoonide tootmisele.



Valk

Munad sisaldavad suurel hulgal valku. Loomne valk, mida leidub lihas, kalas, munades ja piimatoodetes, on üldiselt kvaliteetsem kui taimne valk, mida leidub makarontoodetes, leivas, ubades jne. Valk on oluline keharakkude ehitamiseks ja hooldamiseks. Valk hoiab korras ka ainevahetuse, annab energiat ja aitab organismil võidelda infektsioonidega.

Kolesterool

Kolesterool on tähtis koostisosa kõigis rakumembraanides. Suurem osa organismi kolesteroolist toodetakse maksas. Ligikaudu 80% vere kolesteroolisisaldusest toodab keha ise, kuid ülejäänud 20% tuleb toidust. Ainult loomsed toidud sisaldavad kolesterooli.

Müüt, et muna on „kolesteroolipomm“, mille tarbimist tuleb võimalusel piirata ei vasta tõele. Uusim uuring selles valdkonnas väidab, et palju mune süüa ei ole probleem nii kaua, kui te olete terve ja teil pole probleeme kõrge kolesteroolitasemega veres. Tervetel inimestele ei tõsta muna vere kolesteroolitaset. Vastupidi – munad sisaldavad palju eluks tähtsaid mineraale ja vitamiine ning väga kvaliteetset valku.